Eesti Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine koolis

22. veebruaril tähistatakse Nõmme Põhikoolis Eesti Vabariigi 95. aastapäeva piduliku aktusega.

Algklassides toimub kolm esimest tundi. Sellel päeval on lühendatud tunnid. 
1.-4. klassi õpilastele algab aktus kell 10.10.
Kõigil on seljas aktusele sobilik pidulik riietus.

Õnnitleme Eesti Vabariiki ja rahvast! 

Palju õnne!

EESTI VABARIIK 95

Eesti lipp

Martin Lipp

Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,

mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda;

ühine neil olgu püüe ühes vennaarmuga.

Kostku võimsalt meie hüüe: 

"Eesti, Eesti, ela sa!"

Sinine on sinu taevas, kallis Eesti kodumaa,

oled kord sa ohus, vaevas, sinna üles vaata sa.

Must on sinu mullapinda, mida higis haritud,

must on kuub, mis Eesti rinda 

vanast juba varjanud.

Sinine ja must ja valge kaunistagu Eestimaad,

vili võrsugu siin selge, paisugu tal täieks pead.

Vaprast meelest, venna armust Eesti kojad kõlagu,

kostku taeva poole põrmust : 

"Eesti, Eesti, ela sa!"

Sõnavõistlus

Head ja rikast emakeelt kõneldes teeme iga päev ühe väikese keeleteo,millest kokku kasvab meie kõigi ühine ja suur keeletegu- hea eesti keel.
Toomas Hendrik Ilves

Emakeelepäeva tähistamiseks kuulutame välja
SÕNAVÕISTLUSE

Sõnavara rikastamise võistlusel võivad kaasa lüüa kõik huvilised (1.-9. klass).
Soovitav temaatika: kool,õppeained, sõbrad, pere, hobid.

Uus sõna peaks olema:
eestipärane
mõistliku pikkusega
hõlpsasti hääldatav

Ootame Sinu poolt pakutud uusi sõnu (koos tähendusega) A4 formaadis paberil hiljemalt 7. märtsiks.
Oma uudissõnad võid anda klassijuhataja või eesti keele õpetaja kätte ehk tuua kantseleisse, juurde nimi ja klass.
Kõige huvitavamate sõnade loojaid auhinnatakse emakeelepäeval.

Nõmme Põhikooli eesti keele õpetajad

Moeshow "220 VOLTI"

Sõbrapäeval, 14. veebruaril toimus Nõmme Põhikoolis moeshow "220 VOLTI".

Nooremas vanusegrupis oli võitja 2b klassi võiskond.

Väga tublid esinejad olid 2a ja 3b klassist.

Nõmme Põhikooli parim modell õpib 2a klassis.

Vanemate õpilaste vanusegrupis olid parimad kollektsioonid 7b ja 8a klassil.

Eripreemia anti 5b klassi võistkonnale.

Kutse Kanutiaia Noortemaja moekonkursile SEDAMOODI 2013 said 6b klassi tüdrukud.

Kiitus ja tänu kõigile osavõtjatele!

Head sõbrapäeva!

JÄI KAHE SILMA VAHELE

Kui ninasarvik oli omaette olemisest ära tüdinenud, vaatas ta savannis uudishimulikult ringi, et küll on palju toredaid loomi, kangesti tahaks mõnega neist sõbrustada. Kõige rohkem meeldis talle uhke laka ja mõnusa näoga lõvi. Ta läks lõvi juurde ja ütles: “Saame sõpradeks!”
Lõvi ringutas, haigutas ja arvas, et tema ninasarviku sõbraks ei sobi, kuna on liiga laisk.

Ninasarvikule meeldis ka ilusa pika kaelaga kaelkirjak. Ta palus kaelkirjakut: “Ole minu sõber!”
Kaelkirjak vaatas alla ninasarviku peale ja ütles, et tema ei saa ninasarviku sõber olla, kuna on liiga pikk.

Siis nägi ninasarvik kaunitriibulist sebrat. Ta läks sebra juurde ja küsis: “Kas sina tahad minu sõbraks saada?”
Sebra heitis ninasarvikule üleoleva pilgu ja vastas, et sõpru neist küll ei saa, kuna tema on liiga triibuline ja ninasarvik on liiga ninasarviline.

Nüüd jäi ninasarvik kurvaks. “Ma ei sobi kellelegi sõbraks,” kaebas ta.
“Sina sobid minu sõbraks ja mina sobin sinu sõbraks,” kuulis ta äkki oma kõrva juures. Ninasarvik tundis ära tuttava pühvlikangru, kes oli tema turjal palju ringi sõitnud ja temalt puuke korjanud.

“Ohh,” õhkas ninasarvik õnnelikult, “leidsin endale sõbra! Kuidas sa mul ometi kahe silma vahele jäid?”
“Sest ma olen väike ja tagasihoidlik,” seletas linnuke.
“Panen endale kõrva taha, et head sõpra tuleb kõigepealt otsida kahe silma vahelt!” otsustas ninasarvik.

Marika ja Heldur Laretei. Mida kõrva taha panna? - Tallinn; Tiritamm, 1996.

Sinu parim sõber on alati 

koos sinuga- 

nutus, naerus, rõõmus, kurbuses... 

Isegi siis ta sind ei hülga, 

kui rasked hetked käes... 

Sul on temaga lõbus- 

teil jätkub naeru, rõõmu, 

lusti... 

Ja sa tead, et teist temasugust 

ei leia sa kuskilt!

RÕÕMSAT JA ILUSAT SÕBRAPÄEVA!

Vastlapäev

Vastlapäeval käisid nii noored kui vanad liugu laskmas. Istuti hulgakesi ree või kelgu peale ja lasti mäest alla. Tiriti sõiduk uuesti mäe otsa ja lasti jälle alla. Mida pikem liug, seda ilusam lina kasvavat.
Vastlapäevaks keedeti herne- või oasuppi seajalgadega. Seajala kondist sai tore mänguasi - vurr.

Liulaskmise juures lauldi:      

Linaliugu, pika kiudu,

linad liulaskijale,

takud taganttõukajale,

tutrad toasistujale!

Nii valgeks meie lina

kui see lumi liumäella,

nii pikaks meie lina

kui see reeteekene!

Kes ei tule liugu laskemaie,

selle linad liguje jäägu,

aia ääre hallitama,

seina ääre seenetama!