Kui on sünnipäev, siis tehakse ja saadakse
üldjuhul kingitusi. Nii oli ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva aktusel.
Kooliõde Angela Nihvelt pööras tähelepanu kehalise aktiivsuse vajalikkusele- 60
minutit päevas end erineval viisil end liigutada. Temalt oli ka vahva keksumäng
kingituseks koolile.
kolmapäev, 28. veebruar 2018
Pliiatsi hoidmine
Kooli tulnud lastel on üha enam pliiatsihoidmine muutunud
ja keeruline.
28. veebruari Postimees Tervis kirjutab ka sellest:
Lastearstid hoiatavad nutitelefonide ja tahvlite kasutamine segab laste sõrmelihaste arengut nii, et nad ei suuda enam korralikult pliiatsit hoida, kirjutab Guardian.
«Lastel ei ole enam kooli tulles nii tugevad ja osavad käed, nagu oli lastel kümme aastat tagasi,» ütles pediaater ja tegevusterapeut Sally Payne. Tema sõnul antakse kooli tulevatele lastele pliiats pihku, aga üha enam ei oska nad seda hoida, sest puuduvad põhioskused.
Selleks, et lapse suudaks haarata pliiatsi ja seda liigutada, on tarvis head kontrolli sõrmelihaste üle. Lastel on tarvis palju võimalusi, et seda oskust arendada.
Payne'i sõnul on mängu olemus muutunud. «Lihtsam on anda lapsele iPad kui julgustada teda praktiseerima lihaseid arendavaid tegevusi, näiteks klotsidega ehitamist, lõikamist, kleepimist või mänguasjadega mängimist,» rääkis lastearst. Tema hinnangul on just see peamine põhjus, miks lastel ei arene põhioskused, mida on tarvis pliiatsi haaramiseks ja hoidmiseks.
Kuueaastane Patrick käib iganädalaselt tegevusterapeudi juures, et arendada pliiatsi korrektselt hoidmiseks oma sõrmede tugevust. Poisi ema Laura süüdistab selles probleemis ennast. Ta arvas nimelt, et tehnikavidinad pakuvad vaheldust traditsioonilistele mänguasjadele.
Kui aga laps kooli läks, võeti Lauraga ühendust, kuna Patrick hoidis pliiatsit nagu koopainimene hoiab pulki. Poiss lihtsalt ei suutnud pliiatsit kuidagi teistmoodi hoida. See omakorda tingis olukorra, kus laps ei õppinud kirjutama. «Need teraapiasessioonid aitavad palju ja olen nüüd kodus tehnoloogia kasutamise suhtes väga range,» rääkis ta. Ema hinnangul õnnestus koolis siiski poja probleemi piisavalt vara märgata ning õnneks pole tehtud lapsele jäädavat kahju.
Pediaater ja tegevusterapeut Mellissa Prunty, kes keskendub oma töös just laste käsitsi kirjutamise probleemidele, on mures, et üha rohkemad lapsed õpivad tehnika liigkasutamise tõttu liiga hilja käsitsi kirjutama. «Üks probleem on selles, et käekirja kujunemine on igal lapsel väga personaalne,» ütles ta. Seetõttu ei tohiks tema hinnangul teha ilma põhjaliku uuringuta laste käekirja kujunemise kohta järeldusi.
pühapäev, 25. veebruar 2018
Õpilaste ja õpetajate tunnustamine
23. veebruari pidulikul aktusel autasustati
kooli aktiivseid ja toimekaid õpilasi.
Iga 4.- 9. klass oli esitanud oma
nominendid, kelle hulgast hääletamise käigus selgitati välja parimad. Elevust
ja põnevust jätkus küllaga. Saal aplodeeris iga õpilase nimetamisel rõõmsalt.
Hoolekogu nimetas ja autasustas ka parimat
ja aktiivsemat algklasside õpetajat- Kristiina Orglat.
Tellimine:
Postitused (Atom)