Kõigil on tõenäoliselt huvitavaid esemeid,
mis on olulised ja väärtuslikud. Väärtuslikud mitte rahanumbrile mõeldes, vaid emotsionaalselt.
3.b klassi õpilastel oli võimalus seoses EV
100 tähistamisega kaasa võtta ja tutvustada
klassikaaslastele oma imepäraseid esemeid vanavanavanematelt. Kõigil oli
väga põnev lugu juurde jutustada. Arvutati esemete vanuseid ja vaadati
aukartusega väärikad mälestusega ajaloolisi esemeid ning mõtiskleti, mis on
kultuuripärand ning kuidas saab ja peab seda hoidma.
- vanavanaisa Väino, kelle kätetöö
tulemusel valmis 1957. aastal Eesti esimene võidusõiduauto Estonia 1
- üle 100 aasta tagasi jääl libisenud vanavanaema uisud
- akordion, mis laseb pisut tuult läbi,
kuid hea mängija käes laseb endast välja imelisi helisid
- väga- väga vana piibel
- kentsakalt kirjutatud telegramm
- seinakell, mis on tiksunud järjest pea
100 aastat
- vanavanaisa poolt vanavanaemale saadetud
imearmsal kaardil südamlikud sünnipäeva õnnesoovid
- vehklejast vanaisa rohked aumärgid
- oma armas kodu, mis asub Nõmmel ja näeb
välja nii nagu see kunagi ehitati
- uhkus hääles ja rinnus rääkides Õngu
tuulikust
- üliõpilaste lauluraamat
- vanavanaema salmik
- vanavanaema Maimu seni avaldamata
luulekogu
- väga vana kirjamark
- vanavanavanaema kaelakee, mille olla kinkinud talle mõisaprua
- vanavanavanaema kaelakee, mille olla kinkinud talle mõisaprua
- 3. klassi tüdruku sära silmis, kui räägib õhinal metsast, mida peres edasi pärandatakse ja kuhu ta on ise juba ühe puu istutanud
Laste silmis oli sära ja kõnes uhke toon
oma kultuuripärandit tutvustades.
Kindlasti said kõik väga palju huvitavat ja
harivat infot. Ja loodetavasti mõistavad lapsed nüüd veel tugevamalt, milline roll on neil endil kõige selle edasihoidmisel, -viimisel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar